Umaṅgajātaka
The Great Tunnel
“King Brahmadatta of Pancala”—The Teacher, while dwelling at Jetavana, told this about the perfection of knowledge.
- 0.1
Jātaka
- 0.2
Mahānipāta
- 0.3
Mūgapakkhavagga
5 Umaṅgajātaka
- 1.1
“Pañcālo sabbasenāya,
- 1.2
brahmadattoyamāgato;
- 1.3
Sāyaṁ pañcāliyā senā,
- 1.4
appameyyā mahosadha.
- 2.1
Vīthimatī pattimatī,
- 2.2
sabbasaṅgāmakovidā;
- 2.3
Ohārinī saddavatī,
- 2.4
bherisaṅkhappabodhanā.
- 3.1
Lohavijjālaṅkārābhā,
- 3.2
dhajinī vāmarohinī;
- 3.3
Sippiyehi susampannā,
- 3.4
sūrehi suppatiṭṭhitā.
- 4.1
Dasettha paṇḍitā āhu,
- 4.2
bhūripaññā rahogamā;
- 4.3
Mātā ekādasī rañño,
- 4.4
pañcāliyaṁ pasāsati.
- 5.1
Athetthekasataṁ khatyā,
- 5.2
anuyantā yasassino;
- 5.3
Acchinnaraṭṭhā byathitā,
- 5.4
pañcāliyaṁ vasaṁ gatā.
- 6.1
Yaṁvadā takkarā rañño,
- 6.2
akāmā piyabhāṇino;
- 6.3
Pañcālamanuyāyanti,
- 6.4
akāmā vasino gatā.
- 7.1
Tāya senāya mithilā,
- 7.2
tisandhiparivāritā;
- 7.3
Rājadhānī videhānaṁ,
- 7.4
samantā parikhaññati.
- 8.1
Uddhaṁ tārakajātāva,
- 8.2
samantā parivāritā;
- 8.3
Mahosadha vijānāhi,
- 8.4
kathaṁ mokkho bhavissati”.
- 9.1
“Pāde deva pasārehi,
- 9.2
bhuñja kāme ramassu ca;
- 9.3
Hitvā pañcāliyaṁ senaṁ,
- 9.4
brahmadatto palāyiti”.
- 10.1
“Rājā santhavakāmo te,
- 10.2
ratanāni pavecchati;
- 10.3
Āgacchantu ito dūtā,
- 10.4
mañjukā piyabhāṇino.
- 11.1
Bhāsantu mudukā vācā,
- 11.2
yā vācā paṭinanditā;
- 11.3
Pañcālo ca videho ca,
- 11.4
ubho ekā bhavantu te”.
- 12.1
“Kathaṁ nu kevaṭṭa mahosadhena,
- 12.2
Samāgamo āsi tadiṅgha brūhi;
- 12.3
Kacci te paṭinijjhatto,
- 12.4
Kacci tuṭṭho mahosadho”.
- 13.1
“Anariyarūpo puriso janinda,
- 13.2
Asammodako thaddho asabbhirūpo;
- 13.3
Yathā mūgo ca badhiro ca,
- 13.4
Na kiñcitthaṁ abhāsatha”.
- 14.1
“Addhā idaṁ mantapadaṁ sududdasaṁ,
- 14.2
Attho suddho naraviriyena diṭṭho;
- 14.3
Tathā hi kāyo mama sampavedhati,
- 14.4
Hitvā sayaṁ ko parahatthamessati”.
- 15.1
“Channañhi ekāva matī sameti,
- 15.2
Ye paṇḍitā uttamabhūripattā;
- 15.3
Yānaṁ ayānaṁ atha vāpi ṭhānaṁ,
- 15.4
Mahosadha tvampi matiṁ karohi”.
- 16.1
“Jānāsi kho rāja mahānubhāvo,
- 16.2
Mahabbalo cūḷanibrahmadatto;
- 16.3
Rājā ca taṁ icchati māraṇatthaṁ,
- 16.4
Migaṁ yathā okacarena luddo.
- 17.1
Yathāpi maccho baḷisaṁ,
- 17.2
vaṅkaṁ maṁsena chāditaṁ;
- 17.3
Āmagiddho na jānāti,
- 17.4
maccho maraṇamattano.
- 18.1
Evameva tuvaṁ rāja,
- 18.2
cūḷaneyyassa dhītaraṁ;
- 18.3
Kāmagiddho na jānāsi,
- 18.4
macchova maraṇamattano.
- 19.1
Sace gacchasi pañcālaṁ,
- 19.2
Khippamattaṁ jahissasi;
- 19.3
Migaṁ panthānubandhaṁva,
- 19.4
Mahantaṁ bhayamessati”.
- 20.1
“Mayameva bālamhase eḷamūgā,
- 20.2
Ye uttamatthāni tayī lapimhā;
- 20.3
Kimeva tvaṁ naṅgalakoṭivaḍḍho,
- 20.4
Atthāni jānāsi yathāpi aññe”.
- 21.1
“Imaṁ gale gahetvāna,
- 21.2
nāsetha vijitā mama;
- 21.3
Yo me ratanalābhassa,
- 21.4
antarāyāya bhāsati”.
- 22.1
Tato ca so apakkamma,
- 22.2
vedehassa upantikā;
- 22.3
Atha āmantayī dūtaṁ,
- 22.4
mādharaṁ suvapaṇḍitaṁ.
- 23.1
“Ehi samma haritapakkha,
- 23.2
veyyāvaccaṁ karohi me;
- 23.3
Atthi pañcālarājassa,
- 23.4
sāḷikā sayanapālikā.
- 24.1
Taṁ bandhanena pucchassu,
- 24.2
sā hi sabbassa kovidā;
- 24.3
Sā tesaṁ sabbaṁ jānāti,
- 24.4
rañño ca kosiyassa ca”.
- 25.1
“Āmo”ti so paṭissutvā,
- 25.2
mādharo suvapaṇḍito;
- 25.3
Agamāsi haritapakkho,
- 25.4
sāḷikāya upantikaṁ.
- 26.1
Tato ca kho so gantvāna,
- 26.2
mādharo suvapaṇḍito;
- 26.3
Athāmantayi sugharaṁ,
- 26.4
sāḷikaṁ mañjubhāṇikaṁ.
- 27.1
“Kacci te sughare khamanīyaṁ,
- 27.2
Kacci vesse anāmayaṁ;
- 27.3
Kacci te madhunā lājā,
- 27.4
Labbhate sughare tuvaṁ”.
- 28.1
“Kusalañceva me samma,
- 28.2
atho samma anāmayaṁ;
- 28.3
Atho me madhunā lājā,
- 28.4
labbhate suvapaṇḍita.
- 29.1
Kuto nu samma āgamma,
- 29.2
kassa vā pahito tuvaṁ;
- 29.3
Na ca mesi ito pubbe,
- 29.4
diṭṭho vā yadi vā suto”.
- 30.1
“Ahosiṁ sivirājassa,
- 30.2
pāsāde sayanapālako;
- 30.3
Tato so dhammiko rājā,
- 30.4
baddhe mocesi bandhanā.
- 31.1
Tassa mekā dutiyāsi,
- 31.2
sāḷikā mañjubhāṇikā;
- 31.3
Taṁ tattha avadhī seno,
- 31.4
pekkhato sughare mama.
- 32.1
Tassā kāmā hi sammatto,
- 32.2
āgatosmi tavantike;
- 32.3
Sace kareyya okāsaṁ,
- 32.4
ubhayova vasāmase”.
- 33.1
“Suvova suviṁ kāmeyya,
- 33.2
sāḷiko pana sāḷikaṁ;
- 33.3
Suvassa sāḷikāyeva,
- 33.4
saṁvāso hoti kīdiso”.
- 34.1
“Yoyaṁ kāme kāmayati,
- 34.2
api caṇḍālikāmapi;
- 34.3
Sabbo hi sadiso hoti,
- 34.4
natthi kāme asādiso”.
- 35.1
“Atthi jampāvatī nāma,
- 35.2
mātā sivissa rājino;
- 35.3
Sā bhariyā vāsudevassa,
- 35.4
kaṇhassa mahesī piyā.
- 36.1
Raṭṭhavatī kimpurisī,
- 36.2
sāpi vacchaṁ akāmayi;
- 36.3
Manusso migiyā saddhiṁ,
- 36.4
natthi kāme asādiso.
- 37.1
Handa khvāhaṁ gamissāmi,
- 37.2
sāḷike mañjubhāṇike;
- 37.3
Paccakkhānupadañhetaṁ,
- 37.4
atimaññasi nūna maṁ”.
- 38.1
“Na sirī taramānassa,
- 38.2
mādhara suvapaṇḍita;
- 38.3
Idheva tāva acchassu,
- 38.4
yāva rājāna dakkhasi;
- 38.5
Sossi saddaṁ mudiṅgānaṁ,
- 38.6
ānubhāvañca rājino”.
- 39.1
“Yo nu khvāyaṁ tibbo saddo,
- 39.2
tirojanapade suto;
- 39.3
Dhītā pañcālarājassa,
- 39.4
osadhī viya vaṇṇinī;
- 39.5
Taṁ dassati videhānaṁ,
- 39.6
so vivāho bhavissati”.
- 40.1
“Ediso mā amittānaṁ,
- 40.2
vivāho hotu mādhara;
- 40.3
Yathā pañcālarājassa,
- 40.4
vedehena bhavissati.
- 41.1
Ānayitvāna vedehaṁ,
- 41.2
pañcālānaṁ rathesabho;
- 41.3
Tato naṁ ghātayissati,
- 41.4
nassa sakhī bhavissati”.
- 42.1
“Handa kho maṁ anujānāhi,
- 42.2
rattiyo sattamattiyo;
- 42.3
Yāvāhaṁ sivirājassa,
- 42.4
ārocemi mahesino;
- 42.5
Laddho ca me āvasatho,
- 42.6
sāḷikāya upantikaṁ”.
- 43.1
“Handa kho taṁ anujānāmi,
- 43.2
rattiyo sattamattiyo;
- 43.3
Sace tvaṁ sattarattena,
- 43.4
nāgacchasi mamantike;
- 43.5
Maññe okkantasattaṁ maṁ,
- 43.6
matāya āgamissasi”.
- 44.1
Tato ca kho so gantvāna,
- 44.2
mādharo suvapaṇḍito;
- 44.3
Mahosadhassa akkhāsi,
- 44.4
sāḷikāvacanaṁ idaṁ.
- 45.1
“Yasseva ghare bhuñjeyya bhogaṁ,
- 45.2
Tasseva atthaṁ puriso careyya;
- 45.3
Handāhaṁ gacchāmi pure janinda,
- 45.4
Pañcālarājassa puraṁ surammaṁ;
- 45.5
Nivesanāni māpetuṁ,
- 45.6
Vedehassa yasassino.
- 46.1
Nivesanāni māpetvā,
- 46.2
vedehassa yasassino;
- 46.3
Yadā te pahiṇeyyāmi,
- 46.4
tadā eyyāsi khattiya”.
- 47.1
Tato ca pāyāsi pure mahosadho,
- 47.2
Pañcālarājassa puraṁ surammaṁ;
- 47.3
Nivesanāni māpetuṁ,
- 47.4
Vedehassa yasassino.
- 48.1
Nivesanāni māpetvā,
- 48.2
vedehassa yasassino;
- 48.3
Athassa pāhiṇī dūtaṁ,
- 48.4
vedehaṁ mithilaggahaṁ;
- 48.5
“Ehi dāni mahārāja,
- 48.6
māpitaṁ te nivesanaṁ”.
- 49.1
Tato ca rājā pāyāsi,
- 49.2
senāya caturaṅgiyā;
- 49.3
Anantavāhanaṁ daṭṭhuṁ,
- 49.4
phītaṁ kapiliyaṁ puraṁ.
- 50.1
Tato ca kho so gantvāna,
- 50.2
brahmadattassa pāhiṇi;
- 50.3
“Āgatosmi mahārāja,
- 50.4
tava pādāni vandituṁ.
- 51.1
Dadāhi dāni me bhariyaṁ,
- 51.2
nāriṁ sabbaṅgasobhiniṁ;
- 51.3
Suvaṇṇena paṭicchannaṁ,
- 51.4
dāsīgaṇapurakkhataṁ”.
- 52.1
“Svāgataṁ teva vedeha,
- 52.2
atho te adurāgataṁ;
- 52.3
Nakkhattaṁyeva paripuccha,
- 52.4
ahaṁ kaññaṁ dadāmi te;
- 52.5
Suvaṇṇena paṭicchannaṁ,
- 52.6
dāsīgaṇapurakkhataṁ”.
- 53.1
Tato ca rājā vedeho,
- 53.2
nakkhattaṁ paripucchatha;
- 53.3
Nakkhattaṁ paripucchitvā,
- 53.4
brahmadattassa pāhiṇi.
- 54.1
“Dadāhi dāni me bhariyaṁ,
- 54.2
nāriṁ sabbaṅgasobhiniṁ;
- 54.3
Suvaṇṇena paṭicchannaṁ,
- 54.4
dāsīgaṇapurakkhataṁ”.
- 55.1
“Dadāmi dāni te bhariyaṁ,
- 55.2
nāriṁ sabbaṅgasobhiniṁ;
- 55.3
Suvaṇṇena paṭicchannaṁ,
- 55.4
dāsīgaṇapurakkhataṁ”.
- 56.1
“Hatthī assā rathā pattī,
- 56.2
senā tiṭṭhanti vammitā;
- 56.3
Ukkā padittā jhāyanti,
- 56.4
kiṁ nu maññanti paṇḍitā.
- 57.1
Hatthī assā rathā pattī,
- 57.2
senā tiṭṭhanti vammitā;
- 57.3
Ukkā padittā jhāyanti,
- 57.4
kiṁ nu kāhanti paṇḍita”.
- 58.1
“Rakkhati taṁ mahārāja,
- 58.2
cūḷaneyyo mahabbalo;
- 58.3
Paduṭṭho brahmadattena,
- 58.4
pāto taṁ ghātayissati”.
- 59.1
“Ubbedhati me hadayaṁ,
- 59.2
mukhañca parisussati;
- 59.3
Nibbutiṁ nādhigacchāmi,
- 59.4
aggidaḍḍhova ātape.
- 60.1
Kammārānaṁ yathā ukkā,
- 60.2
anto jhāyati no bahi;
- 60.3
Evampi hadayaṁ mayhaṁ,
- 60.4
anto jhāyati no bahi”.
- 61.1
“Pamatto mantanātīto,
- 61.2
bhinnamantosi khattiya;
- 61.3
Idāni kho taṁ tāyantu,
- 61.4
paṇḍitā mantino janā.
- 62.1
Akatvāmaccassa vacanaṁ,
- 62.2
atthakāmahitesino;
- 62.3
Attapītirato rājā,
- 62.4
migo kūṭeva ohito.
- 63.1
Yathāpi maccho baḷisaṁ,
- 63.2
vaṅkaṁ maṁsena chāditaṁ;
- 63.3
Āmagiddho na jānāti,
- 63.4
maccho maraṇamattano.
- 64.1
Evameva tuvaṁ rāja,
- 64.2
cūḷaneyyassa dhītaraṁ;
- 64.3
Kāmagiddho na jānāsi,
- 64.4
macchova maraṇamattano.
- 65.1
Sace gacchasi pañcālaṁ,
- 65.2
khippamattaṁ jahissasi;
- 65.3
Migaṁ panthānubandhaṁva,
- 65.4
mahantaṁ bhayamessati.
- 66.1
Anariyarūpo puriso janinda,
- 66.2
Ahīva ucchaṅgagato ḍaseyya;
- 66.3
Na tena mittiṁ kayirātha dhīro,
- 66.4
Dukkho have kāpurisena saṅgamo.
- 67.1
Yadeva jaññā purisaṁ janinda,
- 67.2
Sīlavāyaṁ bahussuto;
- 67.3
Teneva mittiṁ kayirātha dhīro,
- 67.4
Sukho have sappurisena saṅgamo.
- 68.1
Bālo tuvaṁ eḷamūgosi rāja,
- 68.2
Yo uttamatthāni mayī lapittho;
- 68.3
Kimevahaṁ naṅgalakoṭivaḍḍho,
- 68.4
Atthāni jānāmi yathāpi aññe.
- 69.1
Imaṁ gale gahetvāna,
- 69.2
nāsetha vijitā mama;
- 69.3
Yo me ratanalābhassa,
- 69.4
antarāyāya bhāsati”.
- 70.1
“Mahosadha atītena,
- 70.2
Nānuvijjhanti paṇḍitā;
- 70.3
Kiṁ maṁ assaṁva sambaddhaṁ,
- 70.4
Patodeneva vijjhasi.
- 71.1
Sace passasi mokkhaṁ vā,
- 71.2
khemaṁ vā pana passasi;
- 71.3
Teneva maṁ anusāsa,
- 71.4
kiṁ atītena vijjhasi”.
- 72.1
“Atītaṁ mānusaṁ kammaṁ,
- 72.2
Dukkaraṁ durabhisambhavaṁ;
- 72.3
Na taṁ sakkomi mocetuṁ,
- 72.4
Tvaṁ pajānassu khattiya.
- 73.1
Santi vehāyasā nāgā,
- 73.2
iddhimanto yasassino;
- 73.3
Tepi ādāya gaccheyyuṁ,
- 73.4
yassa honti tathāvidhā.
- 74.1
Santi vehāyasā assā,
- 74.2
iddhimanto yasassino;
- 74.3
Tepi ādāya gaccheyyuṁ,
- 74.4
yassa honti tathāvidhā.
- 75.1
Santi vehāyasā pakkhī,
- 75.2
iddhimanto yasassino;
- 75.3
Tepi ādāya gaccheyyuṁ,
- 75.4
yassa honti tathāvidhā.
- 76.1
Santi vehāyasā yakkhā,
- 76.2
iddhimanto yasassino;
- 76.3
Tepi ādāya gaccheyyuṁ,
- 76.4
yassa honti tathāvidhā.
- 77.1
Atītaṁ mānusaṁ kammaṁ,
- 77.2
Dukkaraṁ durabhisambhavaṁ;
- 77.3
Na taṁ sakkomi mocetuṁ,
- 77.4
Antalikkhena khattiya”.
- 78.1
“Atīradassī puriso,
- 78.2
mahante udakaṇṇave;
- 78.3
Yattha so labhate gādhaṁ,
- 78.4
tattha so vindate sukhaṁ.
- 79.1
Evaṁ amhañca rañño ca,
- 79.2
tvaṁ patiṭṭhā mahosadha;
- 79.3
Tvaṁ nosi mantinaṁ seṭṭho,
- 79.4
amhe dukkhā pamocaya”.
- 80.1
“Atītaṁ mānusaṁ kammaṁ,
- 80.2
Dukkaraṁ durabhisambhavaṁ;
- 80.3
Na taṁ sakkomi mocetuṁ,
- 80.4
Tvaṁ pajānassu senaka”.
- 81.1
“Suṇohi metaṁ vacanaṁ,
- 81.2
Passa senaṁ mahabbhayaṁ;
- 81.3
Senakaṁ dāni pucchāmi,
- 81.4
Kiṁ kiccaṁ idha maññasi”.
- 82.1
“Aggiṁ vā dvārato dema,
- 82.2
gaṇhāmase vikantanaṁ;
- 82.3
Aññamaññaṁ vadhitvāna,
- 82.4
khippaṁ hissāma jīvitaṁ;
- 82.5
Mā no rājā brahmadatto,
- 82.6
ciraṁ dukkhena mārayi”.
- 83.1
“Suṇohi metaṁ vacanaṁ,
- 83.2
passa senaṁ mahabbhayaṁ;
- 83.3
Pukkusaṁ dāni pucchāmi,
- 83.4
kiṁ kiccaṁ idha maññasi”.
- 84.1
“Visaṁ khāditvā miyyāma,
- 84.2
khippaṁ hissāma jīvitaṁ;
- 84.3
Mā no rājā brahmadatto,
- 84.4
ciraṁ dukkhena mārayi”.
- 85.1
“Suṇohi metaṁ vacanaṁ,
- 85.2
passa senaṁ mahabbhayaṁ;
- 85.3
Kāmindaṁ dāni pucchāmi,
- 85.4
kiṁ kiccaṁ idha maññasi”.
- 86.1
“Rajjuyā bajjha miyyāma,
- 86.2
papātā papatāmase;
- 86.3
Mā no rājā brahmadatto,
- 86.4
ciraṁ dukkhena mārayi”.
- 87.1
“Suṇohi metaṁ vacanaṁ,
- 87.2
passa senaṁ mahabbhayaṁ;
- 87.3
Devindaṁ dāni pucchāmi,
- 87.4
kiṁ kiccaṁ idha maññasi”.
- 88.1
“Aggiṁ vā dvārato dema,
- 88.2
gaṇhāmase vikantanaṁ;
- 88.3
Aññamaññaṁ vadhitvāna,
- 88.4
khippaṁ hissāma jīvitaṁ;
- 88.5
Na no sakkoti mocetuṁ,
- 88.6
sukheneva mahosadho”.
- 89.1
“Yathā kadalino sāraṁ,
- 89.2
anvesaṁ nādhigacchati;
- 89.3
Evaṁ anvesamānā naṁ,
- 89.4
pañhaṁ najjhagamāmase.
- 90.1
Yathā simbalino sāraṁ,
- 90.2
anvesaṁ nādhigacchati;
- 90.3
Evaṁ anvesamānā naṁ,
- 90.4
pañhaṁ najjhagamāmase.
- 91.1
Adese vata no vuṭṭhaṁ,
- 91.2
kuñjarānaṁvanodake;
- 91.3
Sakāse dummanussānaṁ,
- 91.4
bālānaṁ avijānataṁ.
- 92.1
Ubbedhati me hadayaṁ,
- 92.2
mukhañca parisussati;
- 92.3
Nibbutiṁ nādhigacchāmi,
- 92.4
aggidaḍḍhova ātape.
- 93.1
Kammārānaṁ yathā ukkā,
- 93.2
anto jhāyati no bahi;
- 93.3
Evampi hadayaṁ mayhaṁ,
- 93.4
anto jhāyati no bahi”.
- 94.1
Tato so paṇḍito dhīro,
- 94.2
atthadassī mahosadho;
- 94.3
Vedehaṁ dukkhitaṁ disvā,
- 94.4
idaṁ vacanamabravi.
- 95.1
“Mā tvaṁ bhāyi mahārāja,
- 95.2
mā tvaṁ bhāyi rathesabha;
- 95.3
Ahaṁ taṁ mocayissāmi,
- 95.4
rāhuggahaṁva candimaṁ.
- 96.1
Mā tvaṁ bhāyi mahārāja,
- 96.2
mā tvaṁ bhāyi rathesabha;
- 96.3
Ahaṁ taṁ mocayissāmi,
- 96.4
rāhuggahaṁva sūriyaṁ.
- 97.1
Mā tvaṁ bhāyi mahārāja,
- 97.2
mā tvaṁ bhāyi rathesabha;
- 97.3
Ahaṁ taṁ mocayissāmi,
- 97.4
paṅke sannaṁva kuñjaraṁ.
- 98.1
Mā tvaṁ bhāyi mahārāja,
- 98.2
mā tvaṁ bhāyi rathesabha;
- 98.3
Ahaṁ taṁ mocayissāmi,
- 98.4
peḷābaddhaṁva pannagaṁ.
- 99.1
Mā tvaṁ bhāyi mahārāja,
- 99.2
mā tvaṁ bhāyi rathesabha;
- 99.3
Ahaṁ taṁ mocayissāmi,
- 99.4
pakkhiṁ baddhaṁva pañjare.
- 100.1
Mā tvaṁ bhāyi mahārāja,
- 100.2
mā tvaṁ bhāyi rathesabha;
- 100.3
Ahaṁ taṁ mocayissāmi,
- 100.4
macche jālagateriva.
- 101.1
Mā tvaṁ bhāyi mahārāja,
- 101.2
mā tvaṁ bhāyi rathesabha;
- 101.3
Ahaṁ taṁ mocayissāmi,
- 101.4
sayoggabalavāhanaṁ.
- 102.1
Mā tvaṁ bhāyi mahārāja,
- 102.2
mā tvaṁ bhāyi rathesabha;
- 102.3
Pañcālaṁ vāhayissāmi,
- 102.4
kākasenaṁva leḍḍunā.
- 103.1
Adu paññā kimatthiyā,
- 103.2
Amacco vāpi tādiso;
- 103.3
Yo taṁ sambādhapakkhandaṁ,
- 103.4
Dukkhā na parimocaye”.
- 104.1
“Etha māṇavā uṭṭhetha,
- 104.2
mukhaṁ sodhetha sandhino;
- 104.3
Vedeho sahamaccehi,
- 104.4
umaṅgena gamissati”.
- 105.1
Tassa taṁ vacanaṁ sutvā,
- 105.2
paṇḍitassānucārino;
- 105.3
Umaṅgadvāraṁ vivariṁsu,
- 105.4
yantayutte ca aggaḷe.
- 106.1
Purato senako yāti,
- 106.2
pacchato ca mahosadho;
- 106.3
Majjhe ca rājā vedeho,
- 106.4
amaccaparivārito.
- 107.1
Umaṅgā nikkhamitvāna,
- 107.2
vedeho nāvamāruhi;
- 107.3
Abhirūḷhañca taṁ ñatvā,
- 107.4
anusāsi mahosadho.
- 108.1
“Ayaṁ te sasuro deva,
- 108.2
ayaṁ sassu janādhipa;
- 108.3
Yathā mātu paṭipatti,
- 108.4
evaṁ te hotu sassuyā.
- 109.1
Yathāpi niyako bhātā,
- 109.2
Saudariyo ekamātuko;
- 109.3
Evaṁ pañcālacando te,
- 109.4
Dayitabbo rathesabha.
- 110.1
Ayaṁ pañcālacandī te,
- 110.2
rājaputtī abhicchitā;
- 110.3
Kāmaṁ karohi te tāya,
- 110.4
bhariyā te rathesabha”.
- 111.1
“Āruyha nāvaṁ taramāno,
- 111.2
kiṁ nu tīramhi tiṭṭhasi;
- 111.3
Kicchā muttāmha dukkhato,
- 111.4
yāma dāni mahosadha”.
- 112.1
“Nesa dhammo mahārāja,
- 112.2
yohaṁ senāya nāyako;
- 112.3
Senaṅgaṁ parihāpetvā,
- 112.4
attānaṁ parimocaye.
- 113.1
Nivesanamhi te deva,
- 113.2
senaṅgaṁ parihāpitaṁ;
- 113.3
Taṁ dinnaṁ brahmadattena,
- 113.4
ānayissaṁ rathesabha”.
- 114.1
“Appaseno mahāsenaṁ,
- 114.2
kathaṁ viggayha ṭhassasi;
- 114.3
Dubbalo balavantena,
- 114.4
vihaññissasi paṇḍita”.
- 115.1
“Appasenopi ce mantī,
- 115.2
mahāsenaṁ amantinaṁ;
- 115.3
Jināti rājā rājāno,
- 115.4
ādiccovudayaṁ tamaṁ”.
- 116.1
“Susukhaṁ vata saṁvāso,
- 116.2
paṇḍitehīti senaka;
- 116.3
Pakkhīva pañjare baddhe,
- 116.4
macche jālagateriva;
- 116.5
Amittahatthattagate,
- 116.6
mocayī no mahosadho”.
- 117.1
“Evametaṁ mahārāja,
- 117.2
paṇḍitā hi sukhāvahā;
- 117.3
Pakkhīva pañjare baddhe,
- 117.4
macche jālagateriva;
- 117.5
Amittahatthattagate,
- 117.6
mocayī no mahosadho”.
- 118.1
Rakkhitvā kasiṇaṁ rattiṁ,
- 118.2
cūḷaneyyo mahabbalo;
- 118.3
Udentaṁ aruṇuggasmiṁ,
- 118.4
upakāriṁ upāgami.
- 119.1
Āruyha pavaraṁ nāgaṁ,
- 119.2
balavantaṁ saṭṭhihāyanaṁ;
- 119.3
Rājā avoca pañcālo,
- 119.4
cūḷaneyyo mahabbalo.
- 120.1
Sannaddho maṇivammena,
- 120.2
saramādāya pāṇinā;
- 120.3
Pesiye ajjhabhāsittha,
- 120.4
puthugumbe samāgate.
- 121.1
Hatthārohe anīkaṭṭhe,
- 121.2
rathike pattikārake;
- 121.3
Upāsanamhi katahatthe,
- 121.4
vālavedhe samāgate.
- 122.1
“Pesetha kuñjare dantī,
- 122.2
balavante saṭṭhihāyane;
- 122.3
Maddantu kuñjarā nagaraṁ,
- 122.4
vedehena sumāpitaṁ.
- 123.1
Vacchadantamukhā setā,
- 123.2
tikkhaggā aṭṭhivedhino;
- 123.3
Paṇunnā dhanuvegena,
- 123.4
sampatantutarītarā.
- 124.1
Māṇavā vammino sūrā,
- 124.2
citradaṇḍayutāvudhā;
- 124.3
Pakkhandino mahānāgā,
- 124.4
hatthīnaṁ hontu sammukhā.
- 125.1
Sattiyo teladhotāyo,
- 125.2
accimantā pabhassarā;
- 125.3
Vijjotamānā tiṭṭhantu,
- 125.4
sataraṁsīva tārakā.
- 126.1
Āvudhabalavantānaṁ,
- 126.2
guṇikāyūradhārinaṁ;
- 126.3
Etādisānaṁ yodhānaṁ,
- 126.4
saṅgāme apalāyinaṁ;
- 126.5
Vedeho kuto muccissati,
- 126.6
sace pakkhīva kāhiti.
- 127.1
Tiṁsa me purisanāvutyo,
- 127.2
sabbevekekaniccitā;
- 127.3
Yesaṁ samaṁ na passāmi,
- 127.4
kevalaṁ mahimaṁ caraṁ.
- 128.1
Nāgā ca kappitā dantī,
- 128.2
balavanto saṭṭhihāyanā;
- 128.3
Yesaṁ khandhesu sobhanti,
- 128.4
kumārā cārudassanā.
- 129.1
Pītālaṅkārā pītavasanā,
- 129.2
Pītuttaranivāsanā;
- 129.3
Nāgakhandhesu sobhanti,
- 129.4
Devaputtāva nandane.
- 130.1
Pāṭhīnavaṇṇā nettiṁsā,
- 130.2
teladhotā pabhassarā;
- 130.3
Niṭṭhitā naradhīrehi,
- 130.4
samadhārā sunissitā.
- 131.1
Vellālino vītamalā,
- 131.2
sikkāyasamayā daḷā;
- 131.3
Gahitā balavantehi,
- 131.4
suppahārappahāribhi.
- 132.1
Suvaṇṇatharusampannā,
- 132.2
lohitakacchupadhāritā;
- 132.3
Vivattamānā sobhanti,
- 132.4
vijjuvabbhaghanantare.
- 133.1
Paṭākā vammino sūrā,
- 133.2
asicammassa kovidā;
- 133.3
Dhanuggahā sikkhitarā,
- 133.4
nāgakhandhe nipātino.
- 134.1
Etādisehi parikkhitto,
- 134.2
natthi mokkho ito tava;
- 134.3
Pabhāvaṁ te na passāmi,
- 134.4
yena tvaṁ mithilaṁ vaje”.
- 135.1
“Kiṁ nu santaramānova,
- 135.2
nāgaṁ pesesi kuñjaraṁ;
- 135.3
Pahaṭṭharūpo āpatasi,
- 135.4
siddhatthosmīti maññasi.
- 136.1
Oharetaṁ dhanuṁ cāpaṁ,
- 136.2
khurappaṁ paṭisaṁhara;
- 136.3
Oharetaṁ subhaṁ vammaṁ,
- 136.4
veḷuriyamaṇisanthataṁ”.
- 137.1
“Pasannamukhavaṇṇosi,
- 137.2
mitapubbañca bhāsasi;
- 137.3
Hoti kho maraṇakāle,
- 137.4
edisī vaṇṇasampadā”.
- 138.1
“Moghaṁ te gajjitaṁ rāja,
- 138.2
bhinnamantosi khattiya;
- 138.3
Duggaṇhosi tayā rājā,
- 138.4
khaḷuṅkeneva sindhavo.
- 139.1
Tiṇṇo hiyyo rājā gaṅgaṁ,
- 139.2
sāmacco saparijjano;
- 139.3
Haṁsarājaṁ yathā dhaṅko,
- 139.4
anujjavaṁ patissasi.
- 140.1
Siṅgālā rattibhāgena,
- 140.2
phullaṁ disvāna kiṁsukaṁ;
- 140.3
Maṁsapesīti maññantā,
- 140.4
paribyūḷhā migādhamā.
- 141.1
Vītivattāsu rattīsu,
- 141.2
uggatasmiṁ divākare;
- 141.3
Kiṁsukaṁ phullitaṁ disvā,
- 141.4
āsacchinnā migādhamā.
- 142.1
Evameva tuvaṁ rāja,
- 142.2
vedehaṁ parivāriya;
- 142.3
Āsacchinno gamissasi,
- 142.4
siṅgālā kiṁsukaṁ yathā”.
- 143.1
“Imassa hatthe pāde ca,
- 143.2
kaṇṇanāsañca chindatha;
- 143.3
Yo me amittaṁ hatthagataṁ,
- 143.4
vedehaṁ parimocayi.
- 144.1
Imaṁ maṁsaṁva pātabyaṁ,
- 144.2
sūle katvā pacantu naṁ;
- 144.3
Yo me amittaṁ hatthagataṁ,
- 144.4
vedehaṁ parimocayi.
- 145.1
Yathāpi āsabhaṁ cammaṁ,
- 145.2
pathabyā vitaniyyati;
- 145.3
Sīhassa atho byagghassa,
- 145.4
hoti saṅkusamāhataṁ.
- 146.1
Evaṁ taṁ vitanitvāna,
- 146.2
vedhayissāmi sattiyā;
- 146.3
Yo me amittaṁ hatthagataṁ,
- 146.4
vedehaṁ parimocayi”.
- 147.1
“Sace me hatthe pāde ca,
- 147.2
kaṇṇanāsañca checchasi;
- 147.3
Evaṁ pañcālacandassa,
- 147.4
vedeho chedayissati.
- 148.1
Sace me hatthe pāde ca,
- 148.2
kaṇṇanāsañca checchasi;
- 148.3
Evaṁ pañcālacandiyā,
- 148.4
vedeho chedayissati.
- 149.1
Sace me hatthe pāde ca,
- 149.2
kaṇṇanāsañca checchasi;
- 149.3
Evaṁ nandāya deviyā,
- 149.4
vedeho chedayissati.
- 150.1
Sace me hatthe pāde ca,
- 150.2
kaṇṇanāsañca checchasi;
- 150.3
Evaṁ te puttadārassa,
- 150.4
vedeho chedayissati.
- 151.1
Sace maṁsaṁva pātabyaṁ,
- 151.2
sūle katvā pacissasi;
- 151.3
Evaṁ pañcālacandassa,
- 151.4
vedeho pācayissati.
- 152.1
Sace maṁsaṁva pātabyaṁ,
- 152.2
sūle katvā pacissasi;
- 152.3
Evaṁ pañcālacandiyā,
- 152.4
vedeho pācayissati.
- 153.1
Sace maṁsaṁva pātabyaṁ,
- 153.2
sūle katvā pacissasi;
- 153.3
Evaṁ nandāya deviyā,
- 153.4
vedeho pācayissati.
- 154.1
Sace maṁsaṁva pātabyaṁ,
- 154.2
sūle katvā pacissasi;
- 154.3
Evaṁ te puttadārassa,
- 154.4
vedeho pācayissati.
- 155.1
Sace maṁ vitanitvāna,
- 155.2
vedhayissasi sattiyā;
- 155.3
Evaṁ pañcālacandassa,
- 155.4
vedeho vedhayissati.
- 156.1
Sace maṁ vitanitvāna,
- 156.2
vedhayissasi sattiyā;
- 156.3
Evaṁ pañcālacandiyā,
- 156.4
vedeho vedhayissati.
- 157.1
Sace maṁ vitanitvāna,
- 157.2
vedhayissasi sattiyā;
- 157.3
Evaṁ nandāya deviyā,
- 157.4
vedeho vedhayissati.
- 158.1
Sace maṁ vitanitvāna,
- 158.2
vedhayissasi sattiyā;
- 158.3
Evaṁ te puttadārassa,
- 158.4
vedeho vedhayissati;
- 158.5
Evaṁ no mantitaṁ raho,
- 158.6
vedehena mayā saha.
- 159.1
Yathāpi palasataṁ cammaṁ,
- 159.2
kontimantāsuniṭṭhitaṁ;
- 159.3
Upeti tanutāṇāya,
- 159.4
sarānaṁ paṭihantave.
- 160.1
Sukhāvaho dukkhanudo,
- 160.2
vedehassa yasassino;
- 160.3
Matiṁ te paṭihaññāmi,
- 160.4
usuṁ palasatena vā.
- 161.1
Iṅgha passa mahārāja,
- 161.2
suññaṁ antepuraṁ tava;
- 161.3
Orodhā ca kumārā ca,
- 161.4
tava mātā ca khattiya;
- 161.5
Umaṅgā nīharitvāna,
- 161.6
vedehassupanāmitā”.
- 162.1
“Iṅgha antepuraṁ mayhaṁ,
- 162.2
gantvāna vicinātha naṁ;
- 162.3
Yathā imassa vacanaṁ,
- 162.4
saccaṁ vā yadi vā musā”.
- 163.1
“Evametaṁ mahārāja,
- 163.2
yathā āha mahosadho;
- 163.3
Suññaṁ antepuraṁ sabbaṁ,
- 163.4
kākapaṭṭanakaṁ yathā”.
- 164.1
“Ito gatā mahārāja,
- 164.2
nārī sabbaṅgasobhanā;
- 164.3
Kosambaphalakasussoṇī,
- 164.4
haṁsagaggarabhāṇinī.
- 165.1
Ito nītā mahārāja,
- 165.2
nārī sabbaṅgasobhanā;
- 165.3
Koseyyavasanā sāmā,
- 165.4
jātarūpasumekhalā.
- 166.1
Surattapādā kalyāṇī,
- 166.2
suvaṇṇamaṇimekhalā;
- 166.3
Pārevatakkhī sutanū,
- 166.4
bimboṭṭhā tanumajjhimā.
- 167.1
Sujātā bhujalaṭṭhīva,
- 167.2
vedīva tanumajjhimā;
- 167.3
Dīghassā kesā asitā,
- 167.4
īsakaggapavellitā.
- 168.1
Sujātā migachāpāva,
- 168.2
hemantaggisikhāriva;
- 168.3
Nadīva giriduggesu,
- 168.4
sañchannā khuddaveḷubhi.
- 169.1
Nāganāsūru kalyāṇī,
- 169.2
paramā timbarutthanī;
- 169.3
Nātidīghā nātirassā,
- 169.4
nālomā nātilomasā”.
- 170.1
“Nandāya nūna maraṇena,
- 170.2
nandasi sirivāhana;
- 170.3
Ahañca nūna nandā ca,
- 170.4
gacchāma yamasādhanaṁ”.
- 171.1
“Dibbaṁ adhīyase māyaṁ,
- 171.2
akāsi cakkhumohanaṁ;
- 171.3
Yo me amittaṁ hatthagataṁ,
- 171.4
vedehaṁ parimocayi”.
- 172.1
“Adhīyanti mahārāja,
- 172.2
dibbamāyidha paṇḍitā;
- 172.3
Te mocayanti attānaṁ,
- 172.4
paṇḍitā mantino janā.
- 173.1
Santi māṇavaputtā me,
- 173.2
kusalā sandhichedakā;
- 173.3
Yesaṁ katena maggena,
- 173.4
vedeho mithilaṁ gato”.
- 174.1
“Iṅgha passa mahārāja,
- 174.2
Umaṅgaṁ sādhu māpitaṁ;
- 174.3
Hatthīnaṁ atha assānaṁ,
- 174.4
Rathānaṁ atha pattinaṁ;
- 174.5
Ālokabhūtaṁ tiṭṭhantaṁ,
- 174.6
Umaṅgaṁ sādhu māpitaṁ”.
- 175.1
“Lābhā vata videhānaṁ,
- 175.2
yassimedisā paṇḍitā;
- 175.3
Ghare vasanti vijite,
- 175.4
yathā tvaṁsi mahosadha”.
- 176.1
“Vuttiñca parihārañca,
- 176.2
diguṇaṁ bhattavetanaṁ;
- 176.3
Dadāmi vipule bhoge,
- 176.4
bhuñja kāme ramassu ca;
- 176.5
Mā videhaṁ paccagamā,
- 176.6
kiṁ videho karissati”.
- 177.1
“Yo cajetha mahārāja,
- 177.2
bhattāraṁ dhanakāraṇā;
- 177.3
Ubhinnaṁ hoti gārayho,
- 177.4
attano ca parassa ca;
- 177.5
Yāva jīveyya vedeho,
- 177.6
nāññassa puriso siyā.
- 178.1
Yo cajetha mahārāja,
- 178.2
bhattāraṁ dhanakāraṇā;
- 178.3
Ubhinnaṁ hoti gārayho,
- 178.4
attano ca parassa ca;
- 178.5
Yāva tiṭṭheyya vedeho,
- 178.6
nāññassa vijite vase”.
- 179.1
“Dammi nikkhasahassaṁ te,
- 179.2
gāmāsītiñca kāsisu;
- 179.3
Dāsisatāni cattāri,
- 179.4
dammi bhariyāsatañca te;
- 179.5
Sabbaṁ senaṅgamādāya,
- 179.6
sotthiṁ gaccha mahosadha.
- 180.1
Yāva dadantu hatthīnaṁ,
- 180.2
assānaṁ diguṇaṁ vidhaṁ;
- 180.3
Tappentu annapānena,
- 180.4
rathike pattikārake.
- 181.1
Hatthī asse rathe pattī,
- 181.2
gacchevādāya paṇḍita;
- 181.3
Passatu taṁ mahārājā,
- 181.4
vedeho mithilaṁ gataṁ”.
- 182.1
“Hatthī assā rathā pattī,
- 182.2
senā padissate mahā;
- 182.3
Caturaṅginī bhīsarūpā,
- 182.4
kiṁ nu maññasi paṇḍita”.
- 183.1
“Ānando te mahārāja,
- 183.2
uttamo paṭidissati;
- 183.3
Sabbaṁ senaṅgamādāya,
- 183.4
sotthiṁ patto mahosadho”.
- 184.1
“Yathā petaṁ susānasmiṁ,
- 184.2
chaḍḍetvā caturo janā;
- 184.3
Evaṁ kapilaye tyamha,
- 184.4
chaḍḍayitvā idhāgatā.
- 185.1
Atha tvaṁ kena vaṇṇena,
- 185.2
kena vā pana hetunā;
- 185.3
Kena vā atthajātena,
- 185.4
attānaṁ parimocayi”.
- 186.1
“Atthaṁ atthena vedeha,
- 186.2
mantaṁ mantena khattiya;
- 186.3
Parivārayiṁ rājānaṁ,
- 186.4
jambudīpaṁva sāgaro”.
- 187.1
“Dinnaṁ nikkhasahassaṁ me,
- 187.2
gāmāsīti ca kāsisu;
- 187.3
Dāsīsatāni cattāri,
- 187.4
dinnaṁ bhariyāsatañca me;
- 187.5
Sabbaṁ senaṅgamādāya,
- 187.6
sotthināmhi idhāgato”.
- 188.1
“Susukhaṁ vata saṁvāso,
- 188.2
paṇḍitehīti senaka;
- 188.3
Pakkhīva pañjare baddhe,
- 188.4
macche jālagateriva;
- 188.5
Amittahatthattagate,
- 188.6
mocayī no mahosadho”.
- 189.1
“Evametaṁ mahārāja,
- 189.2
paṇḍitā hi sukhāvahā;
- 189.3
Pakkhīva pañjare baddhe,
- 189.4
macche jālagateriva;
- 189.5
Amittahatthattagate,
- 189.6
mocayī no mahosadho”.
- 190.1
“Āhaññantu sabbavīṇā,
- 190.2
bheriyo dindimāni ca;
- 190.3
Dhamentu māgadhā saṅkhā,
- 190.4
vaggū nadantu dundubhī”.
- 191.1
Orodhā ca kumārā ca,
- 191.2
vesiyānā ca brāhmaṇā;
- 191.3
Bahuṁ annañca pānañca,
- 191.4
paṇḍitassābhihārayuṁ.
- 192.1
Hatthārohā anīkaṭṭhā,
- 192.2
rathikā pattikārakā;
- 192.3
Bahuṁ annañca pānañca,
- 192.4
paṇḍitassābhihārayuṁ.
- 193.1
Samāgatā jānapadā,
- 193.2
negamā ca samāgatā;
- 193.3
Bahuṁ annañca pānañca,
- 193.4
paṇḍitassābhihārayuṁ.
- 194.1
Bahujano pasannosi,
- 194.2
disvā paṇḍitamāgataṁ;
- 194.3
Paṇḍitamhi anuppatte,
- 194.4
celukkhepo avattathāti.
- 195.1
Umaṅgajātakaṁ pañcamaṁ.
- แหล่งที่มา
- SuttaCentral · ดึงข้อมูลเมื่อ 2026-08-15 ·
ja542 - ฉบับที่ใช้
- Mahāsaṅgīti Tipiṭaka Buddhavasse 2500 — PDM-1.0
- English translation — Bhikkhu Sujato — CC0-1.0
- สิทธิ์การใช้งาน
- สาธารณสมบัติ — ตรวจสอบรายฉบับ (ดูบรรทัดบน) · แสดงที่มาแม้สัญญาอนุญาตไม่บังคับ
- ฉบับที่ยังไม่เปิดใช้
- พระไตรปิฎกภาษาไทย ฉบับหลวง — ยังไม่ยืนยันสิทธิ์ — ยังไม่เผยแพร่ตัวบท
- Dhīranandī (Thai) — ยังไม่ยืนยันสิทธิ์ — ยังไม่เผยแพร่ตัวบท
- พระอาจารย์ชยสาโร (Thai) — ยังไม่ยืนยันสิทธิ์ — ยังไม่เผยแพร่ตัวบท